Kes on öelnud, et muusika tegemine meie maal ära ei tasu. Vähemasti praegu (piiratud perioodi) vaidlen ma sellele väitele raudselt vastu. Ära sellest vast tõesti ei ela, aga uusi mänguasju saab ikka.
Minu äärmiselt kodusesse "stuudiosse" on lisandunud sellist kama, et lisa vaid pett (või keefir) ja väga manustatav kraam on majas.
Täpsemalt siis isenditest:
Mitte küll kronoloogiliselt, siiski praktilisuselt esimene on Adam Halli räki-rest, või kuidas iganes seda kõige viisakamalt nimetada. Ühesõnaga ratastel riiul, mille külge saab panna ohtralt igasugust 19" stuudiotehnikat. Välimuselt on ta säänne:
Ja siis voolu mugavamaks jagamiseks ja kasutamiseks Adam Hallilt räki külge monteeritav pikendus/paljundus-juhe:
Vanast ajast ostsime bändile kõrvaklapi-jagaja.. ei mäletagi täpselt millise kavala põhjendusega... Aga see selleks. Praeguseks tundub see väga mugav asjandus olevat. Sama-aegselt, kui keegi lindistab, saavad teisedki kuulata, mis toimub. Lisaks saab igaüks valida kahe erineva sisendi vahel. Mugav nagu põrgu (mis muidugi inglise keeles öelduna kõlab veel enam-vähem normaalselt). Tegijafirma Behringer ja uhke nimi POWERPLAY PRO-8
Välimuselt selline:
Ja siis veel maitsvaks keedukreemiks kõige peal kompressor/limiiter/geiterer...er.... Ehk siis DBX Dual Compressor Limiter Gate. Karp, millega ma üritan heli võimsamaks ja paremini kuuldavaks teha. Jama oli selles, et minu tehtud helid ei kostnud enam telekas teiste omadega võrreldes eriti välja. Siis tuligi mõte korralik kompressor majja peksta. Mõeldud. Tehtud.
Majas. Ainuke pisike piirang, väike detail, mille üle ma eriti eelnevalt pead ei murdnud, mis aga nüüd praegu kipub vägisi mind ennast murdma - no kurat, ega selle kasutamine nüüd nii lihtne ikka ka ei ole, et muudkui istud maha, võtad ette ja kohe tuleb sügavust ja tümmi ja matsu ja bassi rohkem kui kopka eest. Inimesed õpivad masterdamist aastaid; ma mõtlesin, et vast saab hakkama tunniga või nii..
Ühesõnaga ei saanud selgeks nii kergesti ja õpiprotsess kestab. Positiivne hetk oli eile, kui sai bassi lindistatud ja jäi väga ilusasti linti. Negatiivne hetk tuli kohe järgi, kui üritasin vokaali lindistada. Ükskõik, mis asendisse ma nupud kombineerisin - mitte kuidagi ei saanud õiget volüümi ja jõudu kätte. Lõpeks lõin käega ja lindistasin läbi oma (kulla-)kalli Motu ja rahu majas. Aga jällegi üks punkt õppetundideks tulevikus kirjas.*
Ka laivide tarvis uus vidin. Echo Park on super-heli ja funktsionaalsusega, aga paraku üsna suure miinusega: ainus viis temposse saada on muusikaga kaasa täppida (tap-tempo, teate küll..). Lisaks sõber kitarrist tahtis kajaplokki, aga mitte väga palju raha kulutada. Otustasin siis mitte just väga raske südamega väheke raha investeerida uude kajamasinasse. Millel saaks tempo numbrina kirja panna - BPM. Ja võta näpust ja saad labakud peale - no ei ole sellist lihtsat lollikindlat masinat. Põhimõtteliselt sündimängijad peavad vist ainult neidsamu räki 19" efekti-protsessoreid kasutama ja kogu moos. Ja isegi nendel enamusel on temposse sünkroniseerimine MIDI abil. Õnneks lõpuks leidsin Bossil just sobiva toote: DD-20 aka Giga Delay. Selline kaunike:
Täiesti müstiline, kui täpselt see mu fantoomi otsa peale ära mahub. Samas - tegu on ju sisuliselt ühe ja sama firmaga (Roland vs Boss). Tempo saab paika BPM numbriga, aga on ka võimalus täppida. Ja õnneks on seekord ka nupp selletarvis, ei pea enam käega jalgpedaali peksma. Piinlik üle keskmise.
Ühesõnaga kokkuvõtlikult on päris meeldivad paar viimast kuud olnud. Meid, tarbijaühiskonna musterlapsi, rõõmustab ainult suur hulk ilusaid ja uusi mänguasju! :P
------------------------
* Ma ei ole paari oma loomujoone üle sugugi uhke. Üks neist on ogar ja tingimusteta asjade edasi lükkamine. Milleks õppida, kui palju lihtsam on alguses katsetada; siis pettuda; siis vihastada; siis uuesti proovida; siis natuke guugeldada; siis veel kord praktiline läbikukkumine sajatuste saatel ja kui möödas on kolmekordne kogus kvartaleid ja asi ikka positiivsele poolele jõudnud pole, siis läheb õppimiseks!
