Pill on taas koos ühes tükis ja töötab! =)
Natuke on värvi siit-sealt juba ära kulunud - ju ikka ühest kihist tegelikult ei piisa, aga muidu näeb täitsa kabe välja. Parem kui varem.
Mõned nupud on natuke kehvasti paika saanud ja ei taha töötada päris nii nagu ette nähtud, aga õnneks need pole nii kriitilised nupud ja kui mingi hetk saab aega, võtan ta korra uuesti lahti ja saab vast paika. Kokkupanekul jäi üllatuslikult üle 6 kruvi, millest ükski ei sobinud kahte põhja all tühjaks jäänud auku.. kuhu need ülejäänud neli oleks pidanud minema - ma nii ei teagi...
Siin siis ka pildid lõpptulemist:
17. oktoober 2010
20. august 2010
Micron ületegemine 2
Värvikiht on peale kantud. Üks kord ja esialgu vast sellest piisab. Päris ilus jäi, kuigi kohati sai värvikogusega üle pingutatud ja hakkas voolama. Paremast otsast on natuke laiali läinud oranž. Kuid ma jätan selle vähemasti esialgu nii. Ma võin ju rääkida oma isiklikust puudutusest ja mis esimesel korral tehtud, see on absoluutne ning vaidlustamisele ei kuulu... aga eks tõde ole pigem see, et laisk olen..
Ekraani unustasin ka ära maskida.. uups...
Siin mõned pildid protsessist ja tulemusest:
Ekraani unustasin ka ära maskida.. uups...
Siin mõned pildid protsessist ja tulemusest:
Kiht musta värvi. Tegelikult ka - see on must! =) |
Veel rohkem musta |
Enne oranžiga värvimist |
See ka |
Oranž peale kantud |
Tulemus |
Eemalt näeb täitsa kabe välja! |
Üllatuslikult ka lähemalt.. |
16. august 2010
Reaalses ajas
Mõtlesin natuke heietada teemal: Tehnika ei tee meest; mees teeb tehnika.. Aga ma ei tee seda, kuna üsna ilmselgelt on tõde seal kuskil vahepeal ja kõikide nende argumentide sekka sobrama minek tundub kübe tüütu. Sellest olulisem on ka tõdemus, et hea tehnikaga töötamine on puhas rõõm. (Tänan, Kapten Ilmselge:)
Pigem alustan teemat nimega Pimpimine Algajatele.
Selles rubriigis kajastan sündmuseid, mille käigus saab uue värvikuue minu väike nätsupakk Micron ja kui kõik plaanipäraselt kulgeb - ka kogu lava set-up.
Ehk siis kiskusin Alesise laiali, eemaldasin sisu ja nüüd valmistun (esialgu veel mõttes) spray-värvidega seda üle pihustama. Värvidest valin arvatavasti põhitoonina musta ja lisamaitsena oranži.
Üks keerulisemaid samme saab olema kesta põhjalik puhastamine, et värv korralikult peale püsima jääb. Kuna ma pole seda varem teinud ega vaevunud teiste tarkust uurima, siis oma mõistusega kavatsen pärast värvimist veel mingi kinnistava ja kaitsva lakiga pilli üle käia, et iga väiksem puudutus värvi-tööd lõhkuma ei hakkaks.
Siin mõned pildid lammututatud Micronist:
Teine plaan on ehitada kast aka kohver alumisele pillile, kuhu saaks statsionaarselt paigutada ka helikaardi ja kogu juhtmemajanduse. Lisaks mingi nurk arvuti jaoks ja eriti ideaalne oleks, kui sama kaadervärgi külge saaks istutada teisele korrusele virutaal-analoogi - kas siis värskelt värvitud Microni (kui see taas kokkupanduna ikka hääle sisse võtab) või uue poisi MicroKorg XLi.
Värvipalett peaks tulema samane Alesisele. Täiesti reaalselt kujutan ette sellise komplekti kaalu kokkupakituna, seega plaanin leida mingi käru, millega seda transportida. Midagi sellist, nagu näeb meie põhjanaabritel järgi lohisemas järjekordsel joogireidil. Või siis mingi klassikaline lao-käru.. -tõstuk.. -kuidas-iganes-seda-ka-nimetatakse.
Kõik see selleks, et enda elu lihtsamaks ja kergemaks teha ning samas ka asjade ülesse panemist laval kiirendada.
Kuidas selle kola treppidest üles vedimine välja nägema hakkab, ma veel ei tea. Küll aga usun siiralt, et küll mu leidlikkus mind välja aitab.. või siis toores jõud. Või head sõbrad...
27. märts 2010
Ülekohus kõrvade areaalis
Tundsin kohustust ära mainida ühe oma olulise töö- ja meelahutus-komponendi kõrvaklappide näol. Pigem küll tropid siis...
Kui seni olen olnud üleolev ja hoolimatu nende abimeeste suhtes, kes helid genereerijast minu kõrvadesse juhivad, siis nüüd tahaks au anda. Sennheiser CX-300'd teenisid mind truilt ja pidasid hästi vastu, aga kui ühel hetkel tegin julge sammu ja võtsin pea kaks korda kallimad sama firma CX-55'd, siis vedas mul täiega.
Vahepalana nende välimus, mis minu maitse järgi pole just kõige atraktiivsemad:
Üsna ebaõnnestunud sinaka läikega asjad, aga erinevate helikõrguste suhtes nii hästi paigas, et mine või tee selle firma tootearendajatele pai.
Kui üldiselt räägitakse, et korraliku heli ja balansside vahekorrast saad aru ainult kõlaritega kuulates, siis nendega heli keerates julgen ma vastuväiteid esitada. Ja mul on päris suur hulk heli selle toeks ka ette näidata. Või siis on asi selles, et kui piisavalt kuulata muusikat ja filme ühtede-samade kuularitega, siis tekib sisemine tunnetus, mille põhjal saab edaspidi oma helisid kujundada.
Lisaks veel vastupidavus. Mäletan veel selgesti, kuidas kord tööjuures sai need kogemata veetopsi sisse kastetud.. Ja kui palju olen neile peale astunud, maad mööda lohistanud, seljakotis muu helitehnika vahele litsunud ja kõik muu selline vägivald, mida ma ise ja enamus kuulmise-tooteid vaevalt välja kannataks. Olen mitu korda olnud valmis neid välja vahetama uute vastu, aga nad lihtsalt EI vannu alla..
Nüri needus on see, et ma olen suutnud selle originaalsed kummi-otsikud ära kaotada ja asenduseks võetud Griffini TuneBudside otsikud on ebamugavalt jäigad ja suured. Peab vist välja nuputama, keda tüüdata, et uued ja mugavamad saaks....
5. märts 2010
Nostalgia-jalgrada
Nagu juba maininud olen - iga pilli müügiga olen ühe hetkel tundnud end vaesemana. Eriti tunnen igatsust oma kõige esimese "päris" pilli järele: Juno-D. Kriitikute arvates mõttetu pill, minu jaoks aga kõige ägeda algus.
Õnneks MySpace hoiab minu eest alles veel mälestus nendest aegadest nelja loo näol, mis peamiselt selle sündiga loodud sai. Projekt sellel ajal kandis nime Minor Planet Juno:
Kaastegevad minu isa tollane Fujitsu/Siemens (taustal olevad kompuutri-kahinad ja ventilaatori-hääled), Cubase SX ja NI GuitarRig. (Kaks viimast, piinlik tunnistada, aga "laenatud" variandid)
Ehk ühel hetkel jõuab kätte ka aeg, mil' julgen rääkida ka projektist nimega GlamTronic...
3. märts 2010
Parandus-muudatused, muutus-parandused
Ei teagi kohe, millisest otsast alustada ja kus asi kronoloogilis-orientatsiooni punktis katki jäi. Ehk siis täpsemalt: mis on tulnud ja mis läinud.
Aga väga laias laastus ilma suuremate hööveldamisteta:
- Roland Fantom X6 on läinud, müüdud, aga mitte unustatud. Nagu nöök (ja nagu ajalugu on mulle korduvalt (loe: iga Rolandi müügiga) õpetanud) oli see müük ennatlik. Ehk siis arvasin, et selle pilliga kõige tihedamalt seotud projekt on ühel pool ja seotud isikud teisel pool. Ei ole. Mis tähendab, et vajalikud saundid on maha müüdud ja peab investeerima suure portsu aega, et need asendada. Ehk siis tarkvara-põhised süntesaatorid kurjaks kütma. Tõenäoliselt oleks see kõik oluliselt lihtsam, kui ma helisünteesist natukenegi rohkem taipaksin. Pärast 100+ preseti läbi kuulamist on kõrv juba nii paistes, et ka nööpnõelaga ei mahuks trummikilet torkima..
- Räkk on maha müüdud. Kompressor alles. Minu stuudio koosneb seega jätkuvalt vaid läp-top tehnikast.
- Ma ei tea, kas kuskil on mainitud mul juba, aga Axiom 25 on tagasi majas. Lisaks põhiklaviatuurina Axiom 61. Elusa esituse jaoks on põhiline heligeneraator arvuti ja veel täpsemalt Logic Studio lahutamatu osa MainStage, mis on tegelikult taevalik kingitus minusugusele pigem laisapoolsele sündimängijale.
- Saksamaalt jõudis kohale ka uus mänguasi Korg MicroKorg XL (hetkel veel poest ära toomata). Originaalse MicroKorgi uus ja väidetavalt võimekam vend. Välimuselt küll muidugi tagasihoidlikum. Millegi pärast eriti just viimasel ajal on asjade välimus minu jaoks omapäraselt oluliseks muutunud. Miks muidu sooritasin pea 2K impulsiivostu suvalises riidepoes Kopenhaagenis, mille tulemuseks oli väga lahe retro-välimusega kõrvaklapipaar.
Illustreerivad pildid:
- Diskleimer: piltide lisamine selles keskkonnas on eriline valu pehmendus-sektsioonis kesk-keha piirkonnas. Aga jonnakalt teen seda ikkagi. Nii hästi-halvasti kui parajasti torust tuleb...
- Lisaks parandamaks naturaalse klaveri helisid lindistustes ja laividel sai tellitud Native Instrumentsi toodang Upright Piano. Lindistustel kõlab see nagu unistus, laividel millegi pärast rohkem nagu paha uni. Ei teagi, mida ma valesti teen. Eks elu õpetab. Või suren halbade klaverihelide saatel lollina...
Pilt kah:
Ja ongi vist esialgu kõik. Praegu on veel paar plaani pikemalt lahti kirjutada kaks huvitavat teemat. Esimene neist on muljed MicroKorg XL'ist - loodan väga, et neid tekib. Teine on mõttearendus järgnevatel pealtnäha seosetutel punktidel: "Axiom 61 ja tehasevead"; "Korg GigaDelay ja positsioneerimine"; "Absoluutne rõõm omaenese idiootsusest" ja veel mõnda...
Tellimine:
Postitused (Atom)