Ülekohus kõrvade areaalis

Tundsin kohustust ära mainida ühe oma olulise töö- ja meelahutus-komponendi kõrvaklappide näol. Pigem küll tropid siis...

Kui seni olen olnud üleolev ja hoolimatu nende abimeeste suhtes, kes helid genereerijast minu kõrvadesse juhivad, siis nüüd tahaks au anda. Sennheiser CX-300'd teenisid mind truilt ja pidasid hästi vastu, aga kui ühel hetkel tegin julge sammu ja võtsin pea kaks korda kallimad sama firma CX-55'd, siis vedas mul täiega.

Vahepalana nende välimus, mis minu maitse järgi pole just kõige atraktiivsemad:

Üsna ebaõnnestunud sinaka läikega asjad, aga erinevate helikõrguste suhtes nii hästi paigas, et mine või tee selle firma tootearendajatele pai.

Kui üldiselt räägitakse, et korraliku heli ja balansside vahekorrast saad aru ainult kõlaritega kuulates, siis nendega heli keerates julgen ma vastuväiteid esitada. Ja mul on päris suur hulk heli selle toeks ka ette näidata. Või siis on asi selles, et kui piisavalt kuulata muusikat ja filme ühtede-samade kuularitega, siis tekib sisemine tunnetus, mille põhjal saab edaspidi oma helisid kujundada.

Lisaks veel vastupidavus. Mäletan veel selgesti, kuidas kord tööjuures sai need kogemata veetopsi sisse kastetud.. Ja kui palju olen neile peale astunud, maad mööda lohistanud, seljakotis muu helitehnika vahele litsunud ja kõik muu selline vägivald, mida ma ise ja enamus kuulmise-tooteid vaevalt välja kannataks. Olen mitu korda olnud valmis neid välja vahetama uute vastu, aga nad lihtsalt EI vannu alla..

Nüri needus on see, et ma olen suutnud selle originaalsed kummi-otsikud ära kaotada ja asenduseks võetud Griffini TuneBudside otsikud on ebamugavalt jäigad ja suured. Peab vist välja nuputama, keda tüüdata, et uued ja mugavamad saaks....

Nostalgia-jalgrada

Nagu juba maininud olen - iga pilli müügiga olen ühe hetkel tundnud end vaesemana. Eriti tunnen igatsust oma kõige esimese "päris" pilli järele: Juno-D. Kriitikute arvates mõttetu pill, minu jaoks aga kõige ägeda algus.

Õnneks MySpace hoiab minu eest alles veel mälestus nendest aegadest nelja loo näol, mis peamiselt selle sündiga loodud sai. Projekt sellel ajal kandis nime Minor Planet Juno:

http://www.myspace.com/minorplanetjuno

Kaastegevad minu isa tollane Fujitsu/Siemens (taustal olevad kompuutri-kahinad ja ventilaatori-hääled), Cubase SX ja NI GuitarRig. (Kaks viimast, piinlik tunnistada, aga "laenatud" variandid)

Ehk ühel hetkel jõuab kätte ka aeg, mil' julgen rääkida ka projektist nimega GlamTronic...

Parandus-muudatused, muutus-parandused

Ei teagi kohe, millisest otsast alustada ja kus asi kronoloogilis-orientatsiooni punktis katki jäi. Ehk siis täpsemalt: mis on tulnud ja mis läinud.

Aga väga laias laastus ilma suuremate hööveldamisteta:

- Roland Fantom X6 on läinud, müüdud, aga mitte unustatud. Nagu nöök (ja nagu ajalugu on mulle korduvalt (loe: iga Rolandi müügiga) õpetanud) oli see müük ennatlik. Ehk siis arvasin, et selle pilliga kõige tihedamalt seotud projekt on ühel pool ja seotud isikud teisel pool. Ei ole. Mis tähendab, et vajalikud saundid on maha müüdud ja peab investeerima suure portsu aega, et need asendada. Ehk siis tarkvara-põhised süntesaatorid kurjaks kütma. Tõenäoliselt oleks see kõik oluliselt lihtsam, kui ma helisünteesist natukenegi rohkem taipaksin. Pärast 100+ preseti läbi kuulamist on kõrv juba nii paistes, et ka nööpnõelaga ei mahuks trummikilet torkima..

- Räkk on maha müüdud. Kompressor alles. Minu stuudio koosneb seega jätkuvalt vaid läp-top tehnikast.

- Ma ei tea, kas kuskil on mainitud mul juba, aga Axiom 25 on tagasi majas. Lisaks põhiklaviatuurina Axiom 61. Elusa esituse jaoks on põhiline heligeneraator arvuti ja veel täpsemalt Logic Studio lahutamatu osa MainStage, mis on tegelikult taevalik kingitus minusugusele pigem laisapoolsele sündimängijale.

- Saksamaalt jõudis kohale ka uus mänguasi Korg MicroKorg XL (hetkel veel poest ära toomata). Originaalse MicroKorgi uus ja väidetavalt võimekam vend. Välimuselt küll muidugi tagasihoidlikum. Millegi pärast eriti just viimasel ajal on asjade välimus minu jaoks omapäraselt oluliseks muutunud. Miks muidu sooritasin pea 2K impulsiivostu suvalises riidepoes Kopenhaagenis, mille tulemuseks oli väga lahe retro-välimusega kõrvaklapipaar.

Illustreerivad pildid:

- Diskleimer: piltide lisamine selles keskkonnas on eriline valu pehmendus-sektsioonis kesk-keha piirkonnas. Aga jonnakalt teen seda ikkagi. Nii hästi-halvasti kui parajasti torust tuleb...

- Lisaks parandamaks naturaalse klaveri helisid lindistustes ja laividel sai tellitud Native Instrumentsi toodang Upright Piano. Lindistustel kõlab see nagu unistus, laividel millegi pärast rohkem nagu paha uni. Ei teagi, mida ma valesti teen. Eks elu õpetab. Või suren halbade klaverihelide saatel lollina...

Pilt kah:

Ja ongi vist esialgu kõik. Praegu on veel paar plaani pikemalt lahti kirjutada kaks huvitavat teemat. Esimene neist on muljed MicroKorg XL'ist - loodan väga, et neid tekib. Teine on mõttearendus järgnevatel pealtnäha seosetutel punktidel: "Axiom 61 ja tehasevead"; "Korg GigaDelay ja positsioneerimine"; "Absoluutne rõõm omaenese idiootsusest" ja veel mõnda...