Emm... pidasin seda kõrvas olevat tigu silmas. See kes kõike pealt kuulab ja ajule edasi räägib. Ajudeta tigu... mis on tegelikult hea - kui tal oma mõistus oleks, mida ta siis edasi annaks ja mida enda teada jätaks?... Elu on ikka maagiliselt keeruline ja piiramatult põnev....
Aga aitab targutamisest, unelemisest ja suure hulga punktidega lausete lõpetamisest.
Sain juurde mõned uued mänguasjad. Praktilised, mugavad ja sellised, mida võib süütundeta jalge alla talluda. Ehk siis MIDI-pedaalid. Tegin väikese vangerduse ja MickroKorg XL-ist sai Roland GFC-50 ja kaubale peale üks väljendusrikkuse-pedaal ehk expression-pedal.
See Roland, ehk Boss, või siis kirjade järgi ikkagi Roland on säherdune:
Paras pusimine oli, et see MainStage'iga korralikku koostööd tegema panna, aga veidike guugeldamist, üks programm nimega MidiPipe ja mõni kosutav õlu sinna kõrvale - ning töötab nagu läikiv pudipadi põlismaalaste äraostmisel..
Kaks esimest pedaali vahetavad pätse/patch-isid, keskmine (mingi ime läbi, mina ei teinud, hakkas ise sedasi käituma) aktiveerib üle suure ekraani häälestaja (samal ajal vaigistab kitarri) ja vasakult siis vastavalt neljas ja viies pedaal lülitavad MainStage'i virtuaal kidraplokkisid sisse-välja. Seda kõige paremat A/B pedaali ma ei puutu. Esialgu on niigi piisavalt keeruline õigete tantsusammude selgeks saamine, et õige loo ajal õigel hetkel õiges kohas olla ja õige pedaal alla vajutada.
Aga jah, kõik see tähendab ühtlasi, et lisaks klahvidele üritan nüüd ka (ühte laenatud) kitarri mängida. Jah, ka laivis.
Kogu see uus kaadervärk vajab veel laiv-esitluses läbiproovimist, et lõplik ja üli-kiitev ood valla päästa. Õnneks see aeg pole enam kaugel ja kahe nädala pärast on pilt selge.
Uus muusika on ka. Või mõnes mõttes juba vana, ammu valmis tehtud, aga uue kuue saanud ja värske vokaaliga vürtsitatud. Igal juhul ääretult lõbus!
