Päris mitu kala on vahepeal jääkaane all unne suikunud ja siis taas vaikselt uniseid silmi liigutama hakanud.. Ehk siis päris mitu lumehelvest on suutnud sulamata maapinnale jõuda.. See tähendab, et rohkem kui kaks latti vorsti on pealinna-piires manustatud ja siis jälle välja heidetud...
Ehk siis päris tükk aega pole siin targutanud.
Küll aga jututeemat jätkub.
Peamine uudis on uus mänguasi nimega Korg Kaoss Pad ehk KP3. Minuni jõudis see kergelt räsituna (ehk siis juba korralikult läbimängituna) - siiski helist närib läbi nagu noor jumal.
Tegemist on siis efekti-ploki/sämpleriga. Esialgu tundus täielik kosmos, nii oma piiramatute võimaluste poolest kui nendeni jõudmise suhtelise võimatusega. Kuid juba üsna pea suutsin lindistada täitsa korralikult loopiva sämpli ja selle täielikult peapeale pöörata. Tunne oli mõnus.
Paar korda sain selle funktsioone ka lavalaudadel katsetada, küll esialgu vaid kaja-efekti piires.
Vast kogu minu lava-kaadervärgi juures kõige keerulisem ongi asjade paigutus, mis tähendab seda, et KP3 pidi püsima põrandal ja seal tempot toksimas käi oli üsna tüütu. Olen üritanud pikalt ja leidlikult välja mõelda süsteemi, kuidas võimalikult kompaktselt, kergelt ja käepäraselt enda ette (või mööndustega kergelt paremale või vasemale) paigutada ära suurem midi-klaviatuur, väiksem sünt, arvuti, helikaart, KP3 ja terve istmikutäis juhtmeid. Seni paremad ideed puuduvad.
Seoses umbes saja väikese põhjuse kuhjumisega pole mul nüüd muidugi mõnda aega lavale asja, seega peaks leiduma paras hulk aega, et läbi mõelda ja realiseerida parim lahendus, mida tänapäevane tehnoloogia ja ühe keskmise sündioperaatori fantaasia suudavad kokku keeta. Mida võtta, mida jätta ja mida üldse eluga ette võtta..
Ah jaa.. Klassikaliselt ka illustreeriv pilt KP3-st:
