Üritasin lahutada kirjutamistiheduse viisakalt üks-kirjutis-aastas peale, aga näed - ei õnnestunud.
Tegelikult põhjust ülestähendusi teha on päris mitmeid. Seega alustame algusest.
V-Synth sai maha müüdud. Suhteliselt idiootse hinna eest ja järelmaksuga, aga loodetavasti on see nüüd asjalikemates ja aktiivsemates kätes.
Kõige peamisem uuendus, mis sellele müügile järgnes, oli uus kitarr. Nüüd on mul kaks kitarri. Kohe selline... kitarristi tunne on.. või noh, just nagu kitarristi tunne... pedaale peaks vist rohkem olema ja päris kidravõim....
Väga drastilist muutust ette ei võtnud. Valisin pilli, mis käe all tundus kõige mõnusam ja käe all kõige mõnusam tundus kitarr, mis sarnanes kõige rohkem seni käe all olnule.
Pill on Schecter PT-Fastback.
Selline:
Mõnusa kõla, mõnusa tunnetusega. Häälestub ilusasti. Välja arvatud G-keel, mis kipub korduvalt häälest minema hüppama. Lisaks on tooni-nupud, mille väljatõmbamine poolitab helipead, aga mille tulemusel jäävad nupud pihku.. See on õnneks liimiga kergemini lahendatav probleem. Kuni selle hetkeni, kui tahan pilli lahti võtta... =)
Üldiselt on väga aus pill ja olen väga rahul. Eks ühel hetkel peaks viima pillimeistri juurde ja laskma see tehase/poe-seadetega pill päris pilliks teha, aga ma juba aiman ette, et reaalselt saan seda juttu rääkida veel mitmeid aastaid...
Paar kidraplokki tuli ka juurde, aga hetkel ei meenu nende nimed ega tegumoed. Odavad nässakad, mis erilisi emotsioone ei tekita.
Ema klaveri tõin ka enda juurde. Digitaalne, aga täismõõdus klahvidega. Midi-kontrollerina suurepärane. Ja ka niisama mängida. Kawai. Korralik.
