Tere blogi. Kirjutan sinusse sellel aastal esimest korda. Loodan olla tubli ja kirjutada veel vähemalt ühe korra sinu sisse. Peale seda korda siis..
Võtan kõigepealt kokku eelmise aasta.
Squieri kidra müüsin maha sümboolse summa eest. Sest raha oli vaja.
Kajaploki ja ühe overdrive'i olen maha müünud, sest raha on ju vaja.
Kindlasti on veel mingeid asju, mida ma ridamisi maha olen parseldanud, et raha saada.
Raha on ju tore. Selle eest saab asju, mida taas hiljem mingi summa eest ära anda. Loomulikult olulisemalt väiksema summa eest, mis sa esialgu välja käisid, aga kasutamisrõõm jääb ka ja tänu sellele on see üle makstud osa justkui kasutusrent. Meelelahutushind. Või midagi sellist..
Midagi oluliselt suurt pole juurde tulnud. Transpordikohver/-kast on mul nüüd. Selles on helikaart, juhtmed ja sellesse saab turvaliselt paigutada kogu minu muusika hinge ehk minu läpaka. Nimi on krüptiline SKB 19RSF 2U. Välimuselt selline:
Üsna kaalukas, aga turvaline kast. Täitsa mugav istumisalus ka.
Sünnipäevaks sain ka natuke raha ja selle eest ostsin selline asja:
Idee selle taga oli see, et kui sul pole võimalust osta korraga mingit paarikümmet erinevat plokki, et katsetada, milline saund sulle kõige paremini istub, siis tuleb leida üks karp, mis pakub sulle suurema hulka erinevaid variante (olgugi olulisemalt kehvema kvaliteediga) ja siis edaspidi juba tead natuke paremini, millist plokki täpselt otsima peaks. Või noh, minu jaoks oli see loogika selline. See saund polegi kõige kohutavam ja kuigi päris raske on nii tihkelt kõrvuti istuvatele nuppudele peale astuda, siis täidab ta oma eesmärki üsna suurepäraselt. Minu hing on rahul.
