Tundsin kohustust ära mainida ühe oma olulise töö- ja meelahutus-komponendi kõrvaklappide näol. Pigem küll tropid siis...
Kui seni olen olnud üleolev ja hoolimatu nende abimeeste suhtes, kes helid genereerijast minu kõrvadesse juhivad, siis nüüd tahaks au anda. Sennheiser CX-300'd teenisid mind truilt ja pidasid hästi vastu, aga kui ühel hetkel tegin julge sammu ja võtsin pea kaks korda kallimad sama firma CX-55'd, siis vedas mul täiega.
Vahepalana nende välimus, mis minu maitse järgi pole just kõige atraktiivsemad:
Üsna ebaõnnestunud sinaka läikega asjad, aga erinevate helikõrguste suhtes nii hästi paigas, et mine või tee selle firma tootearendajatele pai.
Kui üldiselt räägitakse, et korraliku heli ja balansside vahekorrast saad aru ainult kõlaritega kuulates, siis nendega heli keerates julgen ma vastuväiteid esitada. Ja mul on päris suur hulk heli selle toeks ka ette näidata. Või siis on asi selles, et kui piisavalt kuulata muusikat ja filme ühtede-samade kuularitega, siis tekib sisemine tunnetus, mille põhjal saab edaspidi oma helisid kujundada.
Lisaks veel vastupidavus. Mäletan veel selgesti, kuidas kord tööjuures sai need kogemata veetopsi sisse kastetud.. Ja kui palju olen neile peale astunud, maad mööda lohistanud, seljakotis muu helitehnika vahele litsunud ja kõik muu selline vägivald, mida ma ise ja enamus kuulmise-tooteid vaevalt välja kannataks. Olen mitu korda olnud valmis neid välja vahetama uute vastu, aga nad lihtsalt EI vannu alla..
Nüri needus on see, et ma olen suutnud selle originaalsed kummi-otsikud ära kaotada ja asenduseks võetud Griffini TuneBudside otsikud on ebamugavalt jäigad ja suured. Peab vist välja nuputama, keda tüüdata, et uued ja mugavamad saaks....
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar